3d-kinnisvara.eu

TEAVE KIIRGUSEST

Mobiiltelefon põhjustab peavalu

Jana Savi, Ajakiri Üks

Mobiiltelefon põhjustab peavalu, arvuti kahjustab silmi, mikro- laineahi mõjutab seedimist… Hoiatusi, mis meid oma harjumusi muutma sunnivad, on küllaga. Mida teha, et kõrgtehnoloogia areng tervisele saatuslikuks ei saaks?

Paljudes igapäevategemistes ümbritseb meid elektromagnetiline kiirgus. On ju kõik elektrilised seadmed, alates föönist ja lõpetades arvutiga, elektromagnetilise väljaga. Tervist mõjutav kiirgus käib kaasas isegi nii tavalise asjaga nagu mobiilihelin või raadioragin beebimonitori lähedal.

Pole saladus, et kõik, mis puudutab elektromagnetilisi laineid ja kiirgusfoone ning nende mõju inimese tervisele, on juba ammu teadlaste ja tervisespetsialistide uurimise all. Aeg-ajalt loeme või kuuleme ikka uudiseid sellest, et mobiiltelefon võib muuta viljatuks, ülemäärane televiisorivaatamine voodihaigeks jne. Kuna tagajärjed on hirmuäratavad, tekib paratamatult küsimus, kas neil uudistel on ka tõepõhi all. Tervisekaitseprobleemidega tegelevad teadlased kogu maailmas kinnitavad, et on ja enamgi veel. Sest ajast, mil meie majapidamises on kasutusel elekter, on meie vastuvõtlikkus elektromagnetilisele kiirgusele tõusnud miljon korda. Ime siis, et koos tehnika arenguga on suurenenud ka terviseriskid. Näiteks wireless e juhtmeta raadiotehnoloogia tekitab kõrgsageduslikku elektromagnetilist kiirgust, mis ümbritseb meid pidevalt, selle asemel et püsida vaid teatud juhtmetes. Ka inimeste üha kasvav sõltuvus mobiilsidest ja traadita internetiühendusest suurendab elektromagnetilise kiirguse levikut oluliselt.

Tõestatud tulemused

2002. aastal selgus California terviseameti ülevaatest, mis hõlmas 150 olulist uurimust, et elektromagnetiline kiirgus suurendab oluliselt inimeste haigestumist sellistesse haigustesse nagu leukeemia, ajukasvajad, nurisünnitused, närvikahjustused jms. On teada, et näiteks leukeemiasse haigestumine võib tulla kõne alla, kui elukeskkonna elektromagnetilise kiirguse tase ulatub 4 milliGaussi (mG), mida esineb 1/8 kodudes. Paradoksaalseks teeb selle asjaolu, et kehtivad normid on 250 korda kõrgemad, püsides 1000 milliGaussi juures…

Üks põhjusi, miks elektromagnetiline kiirgus võib eelsoodumuse korral inimestes raskeid haigusi põhjustada, on selle mõju hormoon melatoniinile. Nimelt nõrgestab keskmisest suurem elektromagnetiline kiirgus organismis melatoniini tootmist, mida omakorda seostatakse mõne vähivormiga.

Teadusuuringute abil on tõestatud ka, et teatud tüüpi elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad näiteks mobiiltelefonid, võib rakke geneetiliselt kahjustada. Näiteks USA-s Põhja-Carolina ülikoolis tehtud uuringu käigus mõjutati inimese vererakke nelja tüüpi mobiiltelefoni signaaliga. Tulemused näitasid, et paljude punaste vereliblede tuumad olid kiirguse toimel jagunenud mikrotuumadeks, mis viitab otseselt geneetilisele muundumisele.

Ka raseduse iseenesliku katkemise oht on elektromagnetilise kiirguse mõjul tavalisest suurem. 2002. aastal USA-s tehtud uurimus, mis avaldati ajakirjas Epidemiology, kinnitas, et rasedatel, kes kasutasid regulaarselt koduseid elektriseadmeid, tõusis abordirisk kolm korda.

Pikaajaliste uurimuste kõrval on tehtud ka lühiajalisi katseid ja järeldusi, mis vaid kinnitavad elektromagnetilise kiirguse halba mõju tervisele. Näiteks 2003. aastal Hollandis tehtud uuring tõestas, et inimesed, kes kasutasid igapäevaselt 3G-mobiile, kannatasid rohkem peavalu, iivelduse ja mälukaotuse all.

Abi ettevaatusest

Kuigi mainitud faktid võivad mõnes meis isegi paanikat tekitada, on teadlaste olulisem sõnum see, et elektromagnetilise kiirguse terviseriski saame me ise lihtsate vahenditega vähendada. Piisab, kui muuta see osaks elustiilist.

Elektriseadmed erinevad nii tüübilt kui ka elektromagnetkiirguse tugevuselt: 0/5 tähistab vähimat, 5/5 suurimat riski.

SPORDISAALIS JA SPAAS. Treeningseadmed (1/5) on üldiselt ohutud. Kõikvõimalike südamelihast tugevdavate treeningvahendite elektriseadmed küll kiirgavad, kuid treenimise füüsiline mõju on kordi soodsam kui võimalik kiirgusoht. Et seda kiirgusohtu siiski vähendada, tasub võimalusel valida treenimiseks seadmed, mis ei oleks elektrilised (näit displeita sõudeergomeeter), ja hoiduda treenimast televiisorite või plasmaekraanide läheduses. Kindlasti soovitavad aga terviseasjatundjad unustada solaarium (5/5)! Sellega me mitte ainult ei hoidu nahavähi riskist, vaid loobume ka kallist võimalusest oma keha elektromagnetilise kiirgusega küllastada. Veekeeristel ja mullivannidel (3/5) spaas on tavaliselt pump või mootor, mis võivad anda vees olijale korraliku doosi elektromagnetilist kiirgust, kuigi nende juhuslik kasutamine veekeskuses ei tekita üldiselt probleeme.

LIIKUDES. Sageli või enam kui mõneminutilisteks kõnedeks kasutatavad mobiiltelefonid (5/5) kujutavad endast ilmselget ohtu. Isegi nn ooteasendis lähetavad mobiiltelefonid oluliselt radiatsiooni. Kõige ohustatumad kehapiirkonnad selleks on pea ja rinnad, meestel ka munandid. Mida lähemal kehale on telefon, seda rohkem kiirgust see saab. Seepärast ei soovitata telefoni pidevalt taskus hoida. Et mobiiltelefoni kiirgust vähendada, anname mõned näpunäited.

Lülita telefon magama minnes alati välja! Kui pead seda siiski sees ja käe ulatuses hoidma, pane telefon endast vähemalt meetri kaugusele. Vastasel juhul saad kogu öö jooksul mõttetu doosi elektromagnetilist kiirgust.

Telefoni laadimisega kaasneb suur hulk kiirgust – seepärast tee seda võimalusel alati ruumis, kus parasjagu inimesi ei viibi.

Enne helistamist kontrolli oma telefoni “leviposte“ – korralik signaal tähendab, et telefon ei tööta maksimumvõimsusega ning edastab seega sadu kordi vähem kahjulikku kiirgust.

Kasuta “käed vabad“ varustust, kuid ole kindel, et see hoiab kiir-guse su peast eemal. “Käed vaba?? või kõlarifunktsiooni korral vähendad oluliselt kiirgusohtu. Kui see pole võimalik, hoia kõne ajal telefoni sentimeetri kaugusel kõrvast, mis muudab ka oluliselt doosi tugevust.

Isegi kui su auto seisab paigal, kasuta “käed vaba“ süsteemi, sest see vähendab märkimisväärselt elektromagnetilise kiirguse taset.

KONTORIS. Sülearvutid, lauaarvutid ja monitorid (1/5) väljastavad madalal tasemel kiirgust. Sülearvutite kiirgustase väheneb, kui kasutada neid igapäevaselt ilma akuta.

KODUS. Lauatelefon (0/5) on ideaalne, mida ei saa öelda juht-meta digitelefoni (5/5) kohta, kuna nende tööks kasutatakse sama tehnoloogiat mis mobiiltelefonidelgi. Nende põhiseade toodab ja pulseerib mikrolaineid 24 tundi ööpäevas, sõltumata sellest, kas telefoni kasutatakse või mitte. Kui telefoni kasutad ja seisad tugiseadme juures, saab sulle osaks poole suurem doos. Juhtmeta analoogtelefon (2/5) on märksa parem, sest see õhkab kiirgust vaid kõne ajal.

Säästupirnide (3/5) kasutamine võib näida küll hea keskkonnale, kuid neist kiirgub ohtralt elektromagnetlaineid (nagu ka fluorestsentslambist). Seepärast eelista lampides tavalisi madala võimsusega pirne või supertõhusaid valgusdioodpirne. Odav või vana valgusregulaatoriga lüliti (5/5) kiirgab veel rohkem.

Mikrolaineahjud (5/5) on ohtlikud. On isegi tõestatud, et proteiinide ja aminohapete koostises toimuvad toitu tehes mikrolainete mõjul olulised muutused. Seepärast ei soovitata mikrouunis soojendatud toitu liiga sageli süüa. Tavalised elektripliidid (1/5) ja keraamilise pinnaga pliidid (1/5) on madala riskitasemega. Seevastu energiasäästlikud ja kiiretoimelised induktsioonpliidid (5/5) on küll perenaisele mugavad, kuid toodavad kuumust magnetvälja kaudu ja on asjatundjate kinnitusel kohutavad elektromagnetiliste kiirte edastajad.

Ka televiisorid (2/5) ja plasmaekraanid (4/5) õhkavad ohtlikku kiirgust. Kuna nad tekitavad enda ümber staatilise elektrivälja, peaks nende ekraanidelt liikuva pildi vaatamiseks istuma vähemalt paari meetri kaugusel. Patareidega töötavad beebimonitorid (0/5) on peaaegu kiirgusvabad, kuid juhtmega beebimonitorid (2/5) õhkavad seda märkimisväärses koguses, mistõttu tuleks need hoida beebi peast vähemalt meetri kaugusel. Vältima peaks digitaalseid juhtmeta monitore, sest need muudavad väikelapse mikrolainekiirgusele väga vastuvõtlikuks.

WiFi (5/5) edastab pidevalt mikrolainekiirgust, isegi kui arvuti on välja lülitatud. Seepärast võiks WiFi-le eelistada kaabel- või modemühendust, et internetti pääseda.

 

 

Kiirguste ABC

Inimese tervisele kahjulikku elektromagnetkiirgust on kahte liiki:madalsageduslik kiirgus ja kõrgsageduslik kiirgus. Mõlemad neist on ohtlikud, põhjustavad vähkkasvajaid ning on võimelised ka korraga kiiritama, s.t. nii madalsageduslik kui ka kõrgsageduslik kiirgus suudavad eksisteerida koos.

Lihtne näide: Enamus inimesi saavad kiiritust nii vastasmaja katusele paigaldatud kõrgsageduslikku kiirgust väljutavast mobiilsideantennist kui ka mõnest madalasageduslikku kiirgust kiirgavast tarbeseadmest — vana monitor, arvutikast, sülearvuti, kellraadio, lamp vms. Sellises olukorras, kus kiirgusallikaid on samaaegselt mitu, saavad inimese elutähtsad rakud rohkem kahjustusi.

1. Madalsagedusliku kiirguse (MSK) allikad. Nende kiirgus ulatub meetrite kaugusele:

Et teada, kui palju mingi elektriseade kiirgab ja kui kaugele peaks temast hoiduma, on vaja elektriseadmeid mõõta. Madalsagedusliku kiirguse tuvastamise jaoks kasutatakse gaussmeetrit.

NB! Mõõtmisseadme kasutamine on hädavajalik, sest muul viisil elektromagnetkiirgust lihtsalt ei avasta – ta on nähtamatu, lõhnatu ja maitsetu. Gaussmeetrit on võimalik rentida või tellida mõõtmisteenus oma kontorisse või koju tel. 58371943 või saata email: kiirgusevastased.kleebised@gmail.com. Vaata ka gaussmeetri demonstratsioonvideot.

Inimene ei tohiks viibida madalsageduslikus kiirgusväljas, mis on suurem kui 2 mG (milliGauss) rohkem kui paar sekundit. Veelgi täpsemad juhtnöörid ja soovitused on käesoleva lehekülje lõpus. Soovitame teksti tervikuna läbi lugeda.

2. Kõrgsagedusliku kiirguse (KSK) allikad. Nende kiirgus ulatub sadade meetrite kaugusele:

Hetkel on maailma kõige suuremateks kõrgsagedusliku kiirguse allikateks mobiiltelefonid ja mobiilsideantennid (näevad välja valge kitsa ristküliku moodi). Selliseid on täis terve linn ja majade katused. Viimasel ajal paigaldatakse neid ka Lasnamäe kortermajade maga- mistoaakendele.

 

Mobiilsideantennid töötavad 24×7 ja on nii võimsad, et suudavad signaali paari kilomeetri kaugusele saata ja sealt tagasi tuleva signaali ka kinni püüda. See tähendab aga seda, et inimesed, kes elavad ja/või töötavad mobiilisideantennist kümnete meetrite kaugusel, on kiirguse sees, mis on 10,000 kuni 10,000,000 korda tugevam sellest, mis on vajalik telefonikõne tegemiseks. Enamasti on aga mobiilsideantenne kõrvuti mitu, sest Eestis on kolm mobiilsideoperaatorit, kes kõik võistlevad parima leviala nimel.

Eestis tegutsevad mobiilsideoperaatorid räägivad, et muretsemiseks pole põhjust, kuna ühe mobiilsideantenni võimsus on ca 30-50W. Aga ütlemata jäetakse tõsiasi, et kui katuse peal on kolme erineva operaatori mobiilsideantennid, annab see tegelikult kokku 150W ehk elektromagnetkiirgus on kumulatiivne – kiirgused on omavahel liidetavad. Täiendavalt kasutatakse ka suundantenne, mille 17 dB tugevuse signaali ühte punkti koondamisega saavutatakse kiire võimsuseks kW ehk 1000W.

 

Ülal tabelis antud väärtused kehtivad ainult ühe mobiilsideantenni kohta. Kui neid antenne on katusel mitu, suurenevad ka numbrid vastavalt.

EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KEHTIVAD NORMID

Eesti nagu ka paljud teised Euroopa riigid lähtub kiirguse kaitse komitee ehk ICNIRP’i poolt 1998. aastal kinnitatud juhtnööridest. Ja kuigi Euroopa Parlament juhtis juba 2008. aastal ICNIRP’i tähelepanu sellele, et need piirmäärad ei kaitse ju lapsi ega seenioreid, pole ICNIRP midagi ette võtnud. Ka on nad tagasi lükanud mitmete tähtsate ja ulatuslike uurimistööde tulemused. Tagamaadest nii palju, et kõnealune organisatsioon esindab eelkõige elektroonikaseadmete tootjate huve.

Kõige suurem probleem praeguste piirnormide juures on see, et ICNIRP kehtestas praegu kehtiva piirnormi peale seda, kui nad olid uurinud ainult 6 minutit kestnud mobiilikiirguse mõju. Reaalses elus on aga mobiilsideantennid kõikjal meie ümber ja huugavad 24h järjest.

Aastal 2007 uuris temaatikat ka sõltumatute teadlaste grupp (Bio-Initiative), kes töötas läbi kogu tolle ajani teada olnud informatsiooni ja teostatud epidemioloogiliste uuringute tulemused. Oma lõppraportis, mis on kokku 610 lehekülge pikk, jõudsid nad järeldusele, et hetkel kehtivad piirmäärad on ebaadekvaatsed, sest ei kaitse avalikkust, ning soovitasid, et kumulatiivset kõrgsageduslikku kiirgust (kõike kokku) ei tohiks tänaval/õues olla rohkem kui 1000 μW/m² ja siseruumides mitte rohkem kui 100 μW/m².

Veelgi rangema hinnangu on andnud Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi teadlased:

 

Kuid mobiilsideantennid pole ainsad kõrgsagedusliku kiirguse allikad. Meie ümber on ka palju WiFI ehk traadita interneti võrke, digiTV levi, viimasel ajal väga populaarseks muutunud juhtmeta lauatelefone (DECT), bluetooth seadmeid ning nende võrke. Mõnda aega tagasi selgus ka, et Eesti Energia kavatseb üle Eesti paigaldada 600 000 uut kaugloetavat elektriarvestit, mis edastavad näitusid mitu korda minutis kõrgsageduslikku kiirgust kasutades. Peale seda, kui KaitseOmaTervist.ee oli märtsis 2012 häirekella löönud ja teemat kajastati nii ajalehtedes kui ka Kanal2 Reporteris, teatas Eesti Energia, et kavatsevad nüüd kasutusele võtta hoopis teistsugused arvestid. Sellised, mis on kiirgusvabad ja edastavad näitusid elektrijuhtmeid pidi. Loe siit: LUGU nr. 1, LUGU nr. 2, LUGU nr. 3

Saamaks teada, palju on kõrgsageduslikku kiirgust Sinu kodu/töökoha ümbruses ja sees, on vaja kasutada spetsiaalset kõrgsagedusliku elektromagnetkiirguse mõõturit. Selle võid rentida või osta siit või tellida meilt mõõtmisteenuse. Seejärel on juba võimalik leida lahendus, kuidas seda kiirgust varjestada nii, et olemine oleks turvaline või et vähemalt magamistoas oleks kõik ohutu ning saaks hommikuks korralikult välja puhata.


ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕJU INIMESELE

Elektromagnetkiirgus omab termilist (kuumutavat) ja mitte-termilist mõju. Kuigi need mõjud esinevad reeglina koos, peetakse mitte-termilist mõju 3-4 korda kahjulikumaks kui termilist mõju.

Elektromagnetkiirgust nimetatakse ka mikrolainekiirguseks. Täpselt seda sama kiirgust kasutades kuumutab tavaline kodus olev mikrolaineahi toitu. Toit soojeneb seetõttu, et mikrolainekiirgus kiiritab toidus olevaid veemolekule, mille tulemusena need tuliseks lähevad. Sarnane protsess, kuid mõnevõrra madalamatel temperatuuridel leiab aset ka inimese kehas, kui ta elektromagnetkiirguse sees on. See toimub seetõttu, et inimese keha koosneb 65-70% ulatuses veest, aju koguni 88% veest.

Terve inimese aju kaitseb aju-vere barjäär, mis valikuliselt laseb veres olevaid toitaineid läbi, kuid mürkained hoiab ajust eemal. Eksperimendid noorte laborirottide peal aga näitasid, et kõrgsageduslik tavaline mobiiltelefonikiirgus nõrgestas oluliselt aju-vere barjääri, võimaldades veresoontest albumiini lekkimise nendesse ajupiirkondadesse (neuronite ja gliia rakkude juurde), kus seda vaja poleks. Alljärgneval roti aju ristlõike pildil paremal on need näha mustade laikudena. Vasakpoolsel normaalse aju pildil ei ole näha albumiini lekkeid ega muid kahjustusi. Albumiini esinemine ajukoes viitab sellele, et veresooned on saanud kahjustada ja aju on kaotanud osa oma kaitsevõimest. Selline neuronite kahjustus ei oma koheseid tagajärgi, kuid pikemas perspektiivis võib põhjustada haigusi, mis on seotud neuronite taandarenemisega. Faktiliselt on tänapäeval teada, et Alzheimeri ja Parkinson’i tõve haigetel on kõigil aju-vere barjääri kahjustused. Kuna inimese ja roti neuronid ning aju-vere barjäär on ühesugune, on tegemist arvestatava leiuga.

 

AJU-VERE BARJÄÄR JA D-VITAMIIN

Mõni aasta tagasi selgus, et D-vitamiin aitab kaitsta ja teatud juhtudel ka taastada aju-vere barjääri. D-vitamiini positiivset mõju märgati multipleks skleroosi, Alzheimeri ja Parkinson’i haigetel. Eestis on päiksest saadava D-vitamiiniga probleeme, sest nagu selgus 2009. Tartu Ülikooli uuringust, on 73% eestlastel isegi suve lõppedes D-vitamiini puudus. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00, kuid sedagi võib piirata pilvisus. Seega ei jää muud üle, kui võtta toidu kõrvale D-vitamiini tablette. Probleem on aga selles, et head ja ilma säilitusaineteta D-vitamiini on Eestis peaaegu võimatu leida, seetõttu hakkas KaitseOmaTervist ise maale tooma firma Lamberts D-vitamiini tablette, mis on puhtad ja sobilikud ka lastele ning allergikutele. D-vitamiini sisaldus veres peab aastaringselt olema 50-65 ng/ml (125 kuni 163 nmol/L), seda on võimalik vereanalüüsiga kontrollida.

Paljud inimesed on abi saanud ka tervislikust savist ehkkaltsiumbentoniidist. Rohkem infot selle kohta loe siit.

MOBIILIKIIRGUSE MÕJU LASTELE

Alljärgnevalt on näidatud, kui suur on mobiiltelefonikiirguse ulatus täiskasvanu, 10-aastase ja 5-aastase lapse peas. Kõrvaääres hoitud telefoni kiirgus tungib läbi kolju. Täiskasvanu puhul on mõjutatud 25% ajust, 10-aastase lapse puhul on kiirguse mõju 50% ajule ja 5-aastase lapse puhul on mobiilikiirguse “leviala” koguni 75%.

 

Mida noorem on laps, seda tugevamalt mobiilikirgus tema organismi ründab, sest lapse pea ja aju on väiksem. Ka koljuluu on õhem. Seetõttu on kriitiline, et nooremad kui 16-aastased lapsed ei teeks pikki telefonikõnesid, kuna tagajärjeks võib olla ajukasvaja või leukeemia. Just samal põhjusel on Belgia, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Rootsi avalikult teatanud, et ei soovita lastel mobiiltelefone kasutada. Paljudes koolides on lubatud ainult SMS-sõnumite saatmine. Ka on kinni keeratud traadita interneti ehk WiFI võrgud. Eesti teadlasi ja meditsiinitöötajaid ei paista see teema aga kahjuks huvitavat. Ilmselt on kasulikum tegeleda tagajärgede ravimisega.

 

Powered By OpenCart
Reklaamid.ee © 2017
Birmingham Web Development
Contact Us